filateelia foorum

Järgnevalt kaks näidist Tallinna ajutiste tervikasjadest




Selgituseks nii palju, et piltidelt halvasti välja paistva frankeerimismasina templil on 1992. aasta märtsi kuupäev st summaarne frankeering vastab 16.03.1992 kehtestatud sisemaa tariifile 100 kopikat ehk 1 rubla.

Lisan omalt poolt veel ühe märkuse -- Nõukogude Liidu postmarkidega koos kaotasid alates 1. jaanurist 1992 frankeerimisväärtuse Eestis ka CCCP-iga frankeerimistemplite jäljendid. Sellest tulenevalt ei saaks frankeerimismasinaga tehtud 40 kopikalist frankeeringut nende tervikasjade puhul arvesse võtta. Samas muutusid tol ajal tariifid ja muud frankeerimisega seotud asjaolud sageli ning mitte alati ei suutnud kliendid neid piisava täpsusega jälgida. Seega on üks võimalus, et 60 kopikalise lisafrankeeringuga ümbrikke on kliendi valduses oleva frankeerimismasinaga üritatud (ebaõnnestunult, sest frankeering CCCP-iga ei kehtinud) täiendavalt frankeerida.

Ehk on keegi taolisi ümbrikke näinud ja oskab asjaolusi täpsemalt selgitada.

Võtan siinkohal sõna ja minu jutt on selline:

Ümbrik 60 kop Tallinna kummtempliga - see on Eesti Posti ajutine tervikasi ja seda müüdi eraisikutele ja firmadele.

Tariifi järjekordsel muutmisel (suuremaks), on klient läinud lihtsama vastupanu teed – omades frankeerimismasinat (tol ajal asutustes kasutati enamuses musta värvi, kuid on ka lillat, sinist ja punast värvi), on mingi kogus ümbrikke täiendavalt (ette)frankeeritud. Sama hästi oleks võinud nt sekretär marke juurde kleepida, kuid tõenäoliselt nappis marke. Võtan seda kui segafrankeeritud tervikut, mis oli lubatud ja täiesti tavaline. Kuna lisafrankeerimine on tõenäoliselt tehtud firmas, siis ei liigita mina seda kui Eesti Posti (ajutiseks)tervikasjaks – vaid Eesti Posti ajutise tervikasja ja asutuse frankeerimismasina segafrankeeringuks.

Siinkohal täpsustan, et 01.01.1992.a. kaotasid Eestis kehtivuse NLiidu postmargid ja tervikasjad.

Lisafrankeeritud Eesti Posti ja tema allasutuste poolt tehtud tervikasjad kehtisid valmistatud kujul kuni 31.12.1991.a. Siis kaotas NLiidu frankotrükk (3, 4, 5, 7, 10) oma frankeerimisjõu. Nende müük lõpetati postiasutustes 31.12.1991.a. Eesti Posti isafrankeering omas maksejõudu edasi.

Ajutised tervikasjad kehtisid alates nende valmistamisest kuni 30.06.1993.a. Nende müük lõpetati 25.08.1992.a.

Kõik frankeerimismasinaga lisafrankeerimised olid ametlikult kehtivad kuni 01.07.1993.a. Klišeedel oli aga Nliidu tunnused ja paljud tõlgendasid seda nii, et neid ei tohi enam 01.01.92.a. kasutada.

Need kas kanti maha ja kasutati postiametlike saadetiste saatmiseks või frankeeriti ümber.

Seega võisid asutused kasutada enda frankeerimismasinaid (ka venekeelseid) kuni 30.06.1993.a.

Asutuste frankeerimismasinaid siinkohal mitte segi ajada Eesti Posti ja tema allasutustes kasutuses olnud frankeerimismasinatega, millega siis valmistati lisafrankeeritud tervikasju ja ajutisi tervikasju.

Lisasin pildinäiteid.

Kui asi läks segasemaks, siis olen nõus algatama foorumis uue teema ja selgitama, mis on tervikasi, lisafrankeeritud tervikasi ja ajutine tervikasi. Samuti võiks(in) välja tuua segafrankeerimiste võimalusi perioodil 1991-1993.

veel üks pilt