Küsimusi margikogumise kohta

[pinksar]

Mul tekkinud paar küsimust, millele tahaks vastuseid. kindlasti tundub mõni imelik
1. kumb on väärtuslikum, kas templiga või templita mark? kui valdavalt on templiga, kas siis templita margi lisamine on üldse mõttekas?
2. mõnda marki on erisuguste äärtega, nt et kõik 4 külge on hammastega, samas teisel kõik sirged, kolmandal 2 külge hammastega, 2 sirged. kas kõik need tuleks kogusse lisada või valin ühe neist välja?
3. sama mark, aga erinevad aastad. jällegi - kas lisan kogusse mõlemad või ainult ühe?
4. kui 2 marki on hammastega seotud, kas siis panna nad sedasi albumisse või rebida lahti?

loodan et keegi leiab aega vastata!

[pinksar]

kas siis tõesti keegi ei taha vastata?

[rain]

Sinu esimese küsimuse esimesele saole leiab ilmselt vastuse sellest teemast:
viewtopic.php?t=621

Kui sul enamasti on templiga margid, ja saad mõne margi puhtalt (ilma templita) ja seda sul kogus olemas ei ole - siis kindlasti on mõtet lisada - kasvõi nii kauaks kuni templiga sama variandi leiad. Eks see olene sellest ka ilmselt, kumbasid sa ise eelistad - kas puhtaid või templiga. Niikaua kuni sa selles ise päris veendunud ei ole, võid ju ka mõlemad variandid alles jätte.

Kui margist on erinevate äärtega versioone, siis mina lisaks kõik erinevad variandid kogusse - tegemist on lihtsalt erinevat tüüpi markidega. Sellised, millel on ainult 2 serval hambad ja 2 serva on sirged, on rullmargid (rull näeb välja nagu rulli keritud lint, kust siis lindi otsast saad marke ära rebida). Kui kõik servad on sirged, siis on tegemist lõikemarkidega (kui ma praegu ei eksi). Ja siis loomulikult nö. tavalised margid.

Kui on erinevate aastatega margid, siis järelikult on nad välja anntud erinevate seeriatena. Kui oled veendunud, et neil olulist väärtuslikku vahet ei ole, siis võid ühe välja valida. Samas tasub sellega ka ettevaatlik olla, sest võib juhtuda, et nendel erinevatel aegadel väljaantud markidel on siiski mingid pisikesed detailierinevused mida esmalt ei oska vaadata/otsida ja seetõttu tähele ei pane, mis aga nad väärtuslikuks muudavad.

Rebimise koha pealt vast esialgu tasuks jällegi kokku jätta kui ei ole just head põhjust lahti rebimiseks (kogusse panemiseks, maha ärimiseks/vahetamiseks).

Kokkuvõtvalt - ära viskamise/andmise/vahetamise/ärimisega jõuab alati tegeleda ja sellega kiirustada ei ole mõtet. Kui on erinev (kas siis templi, hammastuse või mõne muu omaduse poolest), siis pane kogusse. Sama lugu lahti rebimisega - alati jõuab lahti rebida - kokku neid aga enam ei saa.

PS! Siin foorumis tasub vastuse ootamise juures natuke kannatust varuda - inimesed tegelevad asjaga hobi korras ja muude tegemiste kõrvalt. Sa võid loomulikult ka ise vastamisega tegeleda kui sa mõnda vastust tead - eks keegi teadjam parandab kui midagi viltu läheb ja nii need teadmised kogunevad

[rihoT]

mina arvan ka, et kui sa veel päris täpselt ei ole oma kogumise suunda paika pannud, kas templiga või ilma, paarid, nelikud, kronoloogiline, temaatiline, kõik erimid, siis las nad olla sul alles. Kogust välja võtta saab neid alati.
Mis puutub väärtusesse, siis iga erinev mark mis sa kogusse lisad annab kogule väärtust juurde, eriti enda jaoks, sest iga koguja kogub ikkagi oma vaatenurgast lähtudes ja enamasti ikka enda jaoks. Sellest saad kõige paremini aru, kui keegi teine sulle oma kogu tutvustab, sinu jaoks võivad need olla kõige tavalisemad margid, aga kogu omanikul panevad need silmad särama.
kokkuvõtteks siis, et alguses kui pole väga palju marke minu arvates võid koguda kõike, seni kuni leiad selle, millele tahad spetsialiseeruda

[Jaanus]

Soovitan võtta aluseks mõne kataloogi ja koguda selle järgi (mõtlen perforatsioone, kordusväljaandeid jne...) Näiteks Eesti osas Mart Aru (90.-) või "Estonia" (~900.-) või "Michel" - (erinevad hinnavariandid), või Eesti Postmargi internetis rippuvad loendid. Aga selles osas, kas koguda puhtalt või templiga või mõlemat, tuleb ise otsus vastu võtta. Ka selle järgi, kas tegemist peaks olema lihtsalt huvitava tegevusega või siis näiteks investeeringuga jne, jne...

[Kertrud]

Tere!
Hästi algajalik küsimus on mul (lugesin siinset peateemat, aga vastust ei leidnud).
Kuidas nimelt peaks marke hoidma, liigutama, mida tähele panna, et neid ei rikuks? Ehk saate viidata mingile artiklile vm allikale, kus seda laadi algharidust antakse?

Selgituseks niipalju, et lapsena kogusin marke ja hoidsin neid n-ö "ilusti", aga ei kasutanud kunagi nende ümberpaigutamiseks pintsette, ei tea õhkagi sellest, kui terved sakid peavad olema jne.

Tahaksin hinnanguliselt üle vaadata oma vanad margikogud ja hakata pisitasa jälle koguma.

Pintsetid on mul nüüd olemas, aga kuidas nende sõrmejälgedega siis lood on -- poes saan ju juba müüjalt näpujälgedega margi?

Kas mingi väärtus võiks olla mõnel ilusal margiseerial (noh, ütleme 1970. aastatest vms), millel on näpujäljed peal, sakid pole ideaalsed, aga muidu kenasti hoitud ja koos teiste samateemaliste markidega ühes kogus (kus lausa haruldusi ei leidu)?

Niisiis, selliseid küsimusi on mul kindlasti veel palju-palju ja ka selliseid, mida praegu küsida ei oskagi. Endal on rõõmu oma kogust küll, aga edaspidi tahaksin markidega nii käituda, et mitte ka nende väärtust kahandada.

[Jaanus]

Kui on tegemist puhta odava margiga (mõni kuni paarkümmend krooni) peaks olema mark täiesti korras - sakid terved, liim ilma riketeta) kallimate (paarkümmend kuni mõnikümmend), kallite (sadades) või väga kallite (tuhandetes) markide puhul tulevad arvesse ka defektidega eksemplarid, kus säilinud 20-80% tema väärtusest-hinnast. Levinuim variant eest korras, aga tagant kleepvaltsiga või selle jäljega puhas mark, mis tavaliselt maksab 30-60% defektideta hinnast. Muidugi on olemas variant, et sa tahad anda mittefilatelistile oma koguga mingist riigist või perioodist ülevaate, siis võibolla tagakülg pole tõesti tähtis. Kui sa tahad, et sinu kogu teiste hulgast välja paistaks, peaksid otsima ka mingeid erimeid või vigatrükke tavamarkide kõrvale või nelikplokke (olenevalt perioodist võivad omada 5-50 kordset üksikmargi hinda) või väikepoogneid või koguni poognaid.
Templiga kogu väärtustavad selged loetavad või ebatavalised templid või siis tegelikult kasutuses olnud suuremad margitükid paarist poognani. Väikestel markidel on suuremad tükid mõnikord vajalikud ka selleks, et templikujutis peale mahuks. Mõni muidu tavaline templiga mark või haruldane olla ümbrikul, needki lisavad jumekust.
Ja muidugi soovitan huvikaaslastega suhtlemist - nii õpid ja omandad "reegleid". Kogudes soovitan silmas pidada nii kogu huvitavust kui selle rahalist väärtust. Endalgi on olnud varem kogusid, mis pakkusid kogumisel põnevaid hetki, aga hilisemal kriitlise silmaga üle vaatamisel jäid pisut haledaks.
Aga kui sulle poes käperdatud marki pakutakse, ütle otse välja, et vajad seda kogumiseks, mitte kirjale kleepimiseks ja küsi, kas siis müüja oma tööd ei tunne.

[Kertrud]

Suur tänu!
Vahepeal jõudsin veidi tuhnida-lugeda ja avastasin kodust koguni A.Pärlisti raamatu "Riigi visiitkaart" (1970)! Seal ka hulk olulisi asju.

Aga kui sulle poes käperdatud marki pakutakse, ütle otse välja, et vajad seda kogumiseks, mitte kirjale kleepimiseks ja küsi, kas siis müüja oma tööd ei tunne.

Tjaa! Täna oma uue kogumise esimesel päeval kui ostsin laulupeomargi, küsis müüja küll ostjatelt, kas nad soovivad marki poogna nurgast -- ma siis igaks juhuks soovisin -- ja kas vasakust või paremast, aga eriti muud filatelistlikku ma tema tegevuses ei märganud. Kuidas peaks korralik müüja siis marki poognast rebima? Kummikinnastega? Mismoodi teie kõik ostate ja mis nõudmisi müüjale esitate -- näiteks Postimuuseumi poes Tartus?

[Jaanus]

Väga lihtne - müüja voldib margirea ette ja rebib paberi pildiküljelt katsudes margi poognast. See ei nõua mingit erilist vaeva. Oleme ju harjunud "euronõuetega" ja imestaks, kui keegi viskaks meile heeringa ajalehepaberisse, nagu nõukaaegsel Venemaal tehti.
Postimuuseumi poes vaevalt et probleeme on - sealsed müüjad õpetatakse filatelistide poolt kiiresti välja - pigem juhtub hooletust sidedes - küllalt tavaline näiteks, et perforatsiooni ette voltimata marki rebides tõmmatakse küljest pool nurgahammast.

[Kertrud]

Aitäh jälle!
Eks ma püüan end edasi harida, lugedes ja suheldes (küll on palju seda, mida ma ei tea -- mõtlesin, et pildipoolt ei toha ka näpuga katsuda...).

[ToivoK]

Tere,
Vanemaid marke ei soovitata näppudega ka selle tõttu katsuda, et nahk on ju happeline ja võib põhimõtteliselt teatud habrast paberit kahjustada.
Pärlisti raamat on päris hea, sisaldab palju põhitõdesid ning huvitavaid fakte filateelia ajaloost ja kui juba mõnda aega marke käsitsetud, tasub teda jällegi kätte võtta ja uue pilguga lugeda.
Templite puhul eriti just vanematel markidel langetab oliselt väärtust, kui tempel on nii tugev, et paistab teiselt poolt marki ka. Tagurpidi tempel ei ole ka väga ihaldusväärne.

Küsida võib siin kõike. Edu kogumisel!

Toivo

[Kertrud]

Ja küsimusi aina tekib. Uurisin Eesti Posti võrgulehelt eri aastate väljalaskeid -- nii marke kui FDC-sid. Ostaksin võrgu kaudu sealt mõndagi, sest kaugeltki kõike pole müügipunktides näha, kuid lõin kartma, sest

pigem juhtub hooletust sidedes.

Kas Eesti Postist posti kaudu saadakse tavaliselt korralikke marke? Usun, et siinsed foorumlased on niiviisi ka tellinud. (Ehk mul on julgust pärast neilt korralikku nõuda, kui kõik pole nagu peab.) Pealegi, muudestki maadest paistab olevat uuemaid marke kõige käepärasem sealsest postiametist tellida -- käepärane, aga kas ka tavapärane ja usaldatav filatelistide hulgas?

Rõõm on foorumis niisugust vastutulelikkust kohata

[ToivoK]

Olen tellinud Eesti Postist marke ja ümbrike mitmeid kordi ja kaup on alati korralik ning turvaliselt pakendatud. Pigem soovitan arvestada kaasnevat saatekulu (ja oli vist ka käitlustasu) - väikese koguse kaupa tellida ei ole majanduslikult mõtekas.
Ja kui ka mingi probleem peaks olema ei maksta karta õigust taga nõuda. Seni pole küll midagi valesti või puudu olnud Postist tellides.

Toivo

[Mell]

Tellisin eesti postmargist (otse, via filateelia@post.ee, mitte veebikeskkonna kaudu) marke viimati ca. 3 kuud tagasi, maksin vaid tellitu eest, kaitlus- ja postituskulusid ei lisatud. koik tipp-topp.

[ToivoK]

See on huvitav info, kui käitlustasu ei võeta sealt kaudu siis on väga positiivne. Aga mis mõttes, et postikulu ei olnud? Ega siis tasuta ometi saadetud?!

Toivo

[rihoT]

Olen tellinud Eesti Postist otsekorraldusega juba aastaid ja ei mingit saatekulu, saab tellida ka vanemaid asju ja nelikuid, paare, templitega, siiani olen täitsa rahul:D

[Kertrud]

Ikka aitäh kõigile vastajatele

[Mell]

Teema täienduseks: EP senine praktika paistab muutunud olema, Viimases Filateelia Infos silmasin, et al. 01.01.2013 lisatakse tellimustele 0,90 Eur käsitlustasu Eesti-siseste tellimuste puhul, 1,50 Eur aga välismaiste puhul.

[Jaanus]

kinnitan sama - aga näiteks Minu margis on kirjas, et lisandub tähtpost, aga mul saadeti täitsa priske saadetis kah maksikirja hinnaga.